Keri sisuni

Teooria 2: IP-aadress, mask, lüüs ja DNS

Igal võrgus oleval arvutil on IP-aadress. See on nagu postiaadress: selle järgi teavad teised, kuhu andmed saata.

Mõiste Tähendus Näide
IP-aadress (IPv4) Arvuti aadress võrgus, neli arvu 0–255 192.168.50.10
Alamvõrgu mask (subnet mask) Näitab, milline osa aadressist on võrgu osa ja milline arvuti osa 255.255.255.0 ehk /24
Vaikelüüs (default gateway) Ruuter, mille kaudu pääseb teistesse võrkudesse (näiteks internetti) 192.168.50.1
DNS-server Server, mis teisendab nime IP-aadressiks google.com → 142.250.74.46

Mask /24: kolm esimest arvu on võrk, viimane on arvuti. 192.168.50.10 ja 192.168.50.20 on samas võrgus ja räägivad otse. 192.168.5.20 on teises võrgus ja selle jaoks on vaja ruuterit.

Privaatsed aadressid

Kohtvõrkudes (kodus, koolis, ettevõttes ja meie laboris) kasutatakse privaatseid aadresse. Neid ei kasutata internetis, seega võib sama aadress olla korraga tuhandetes kodudes. Interneti poole kasutab kogu võrk ruuteri kaudu ühte avalikku aadressi.

Privaatseid vahemikke on kolm:

Vahemik Mask Kus näed
10.0.0.0 – 10.255.255.255 /8 Suured ettevõtted, pilveteenused
172.16.0.0 – 172.31.255.255 /12 Ettevõtted, Docker
192.168.0.0 – 192.168.255.255 /16 Kodu ruuterid, meie labor (192.168.50.x)

Kõik muud aadressid (näiteks 142.250.74.46) on avalikud.

Staatiline aadress või DHCP

  • DHCP: arvuti küsib aadressi võrgust automaatselt. Nii töötab kodu WiFi.
  • Staatiline aadress: aadress on käsitsi määratud ega muutu. Serveritel on alati staatiline aadress, sest teised peavad neid alati samalt aadressilt leidma.

Meie laborivõrgu plaan

Masin IP-aadress Mask Lüüs DNS-server
DC01 192.168.50.10 255.255.255.0 tühi 127.0.0.1
WS01 192.168.50.20 255.255.255.0 tühi 192.168.50.10

Lüüs jääb tühjaks, sest LabNet võrgus pole ruuterit. 127.0.0.1 tähendab „see sama arvuti”. DC01-st saab DNS-server tunnis 4.

Lisaks IPv4-le on olemas uuem IPv6, kus aadressid on pikemad (näiteks fe80::1c2b:3a4d). Windowsis on see vaikimisi sees. Selles tunnis kasutame IPv4-t.

Huvilistele: IPv6 lähemalt

Seda osa pole tunnis vaja. Loe, kui tahad rohkem teada.

Miks IPv6? IPv4 aadress on 32-bitine, seega on aadresse umbes 4,3 miljardit. Seda on vähem kui internetiga ühendatud seadmeid. Vabad IPv4 aadressid on otsas ja võrgud kasutavad privaatseid aadresse ning ruuteri taga ühte avalikku aadressi (NAT). IPv6 aadress on 128-bitine: aadresse on nii palju, et igale seadmele jätkub oma avalik aadress.

Kuidas aadress välja näeb? Kaheksa rühma kuueteistkümnendsüsteemi numbreid, eraldatud kooloniga:

2001:0db8:0000:0000:0000:0000:0000:0001

Lühendamise reeglid: rühma alguse nullid võib ära jätta ja ühe järjestikuste nullrühmade jada võib asendada kahe kooloniga ::. Sama aadress lühidalt: 2001:db8::1.

Olulised aadressitüübid:

Tüüp Algus Sarnane IPv4-s Tähendus
Loopback ::1 127.0.0.1 See sama arvuti
Link-local fe80:: 169.254.x.x Töötab ainult samas võrgulõigus. Windows teeb selle igale võrgukaardile ise.
Unique local fd00:: 192.168.x.x, 10.x.x.x Privaatne aadress ettevõtte sees
Global unicast 2000:: – 3fff:: Avalik aadress Internetis kasutatav aadress

Mis on teisiti kui IPv4-s?

  • Mask kirjutatakse alati prefiksina, tavaliselt /64.
  • Seade oskab endale aadressi ise teha (SLAAC), DHCP pole tingimata vaja.
  • NAT-i pole vaja, seega on igal seadmel aadress, millele saab internetist otse ühenduda. Seepärast on tulemüür veel olulisem.
  • ping kasutab IPv6-s protokolli ICMPv6. Osa 2 tulemüüri reegel lubab ainult ICMPv4.

Proovi: ipconfig näitab ka laborimasinates aadressi fe80::…, kuigi sa pole IPv6-t seadistanud. Käsk ping ::1 saadab päringu arvutile endale üle IPv6.

➜ Edasi: Praktiline 2